Õppekasvatustöö temaatika jälgib aastaaegade vaheldumist, riiklikke-/rahvuslikke tähtpäevi ja päevakorda tekkinud olulisi ning lastele huvipakkuvaid teemasid.
Muusika- ja liikumistegevused toimuvad kindlatel päevadel.
Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ning keskkonnast tulenev temaatika. Valitud teemasid käsitledes lõimitakse õpetuses ja kasvatuses erinevaid tegevusi: liikumis-, muusika- ja kunstitegevusi ning kuulamist, kõnelemist, lugemist ja kirjutamist. Olulised lõimitavad tegevused on ka vaatlemine, võrdlemine ning modelleerimine. Võrdlemine kulgeb järjestamise, rühmitamise, loendamise ja mõõtmise kaudu. Modelleerimine oma kolmes esinemisvormis (teoreetiline, mänguline, kunstiline) integreerib kõiki eespool loetletud tegevusi. Seesugune vaatenurk on õpetajaile tuttav 1990. aastate esiõpetuse käsitlustest.
Vaatlemine on lähtetegevus ning seepärast ka tähtsamaid tunnetustegevusi, mille kaudu laps ümbritsevate asjade, nähtuste, tegevuste ja nendevaheliste seoste kohta teavet kogub, kogutud teavet korrastab ning oma suhtumisi kujundab. Vaatlemine ja uurimine põhinevad lapse loomulikul uudishimul, suunavad last käeliste tegevuste, küsimuste ja juhendite toel võimalikult iseseisvalt teadmisi hankima ning arusaamisega õppima.
Teadmised luuakse kogetut analüüsides ja mõtestades. Võrreldes õpib laps ümbritsevates objektides ja nähtustes ühist ja erinevat mõistma, õpib mitmesuguste tunnuste alusel süsteeme looma, järjestades, rühmitades, loendades ning mõõtes. Võrdlemisele eelneb alati vaatlemine, milles selguvad objektide tunnused. Modelleerides õpib laps ümbritsevates objektides, nähtustes ja tegevustes tajuma, mõistma ning mõtestama olulist ja ebaolulist, seaduspärast ja juhuslikku. Modelleerides rakendab laps uurimise, vaatlemise ning võrdlemise ajal omandatud teadmisi, oskusi ja kogemusi. Et toetada lapse tervikliku maailmapildi kujunemist, lähtutakse valdkondade õppesisu ja tegevusi lõimides üldõpetuslikust põhimõttest.