Õppekava

Üldosa

1. Tahkuranna Lasetaed-Algkooli õppekava on Tahkuranna Lasteaed-Algkooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

2. Tahkuranna Lasteaed-Algkooli õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest.

3. Tahkuranna Lasteaed-Algkooli (TLA) õppekava üldosa sisaldab:

  1. TLA õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted;
  2. TLA õppesuunad;
  3. läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted;
  4. traditsioonilise aineõppe rakendamine;
  5. kooli tunnijaotusplaan klassiti;
  6. õppe- ja kasvatuskorralduse alused;
  7. hindamise korraldus TLA-s;
  8. ülekooliliste, koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted;
  9. nõuded õpetaja töökavale;
  10. õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine;
  11. kooli õppekavade uuendamise ja täiendamise kord;
4. Ainekavad esitatakse klassiti:
  1. aine õppe-eesmärgid;
  2. õppesisu;
  3. õpitulemused;
  4. kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid;
1. Tahkuranna Lasteaed-Algkooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted

1.1 TLA õppekavast üldiselt:
  • aluseks on põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava ning koolikollektiivi kokkulepe kooli õppesuundade ja eripära kohta, arvestades piirkondlikke vajadusi, lastevanemate (eeskostjate, hooldajate) ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid resursse.
  • ülesanne on toetada kõigi õpilaste integreerumist Eesti ühiskonnas, arvestades nende erivajadusi, päritolumaa kultuuritraditsioone ning õpilaste rahvuslikku identiteeti.
  • peab silmas järgmist:
    1. inimese areng ja selle terviklikkus on kooli kõrgeim siht ja väärtus;
    2. muutuvas maailmas erinevate maailmakäsitlustega kokku puutudes määratleb inimene end, võtab endale vastutuse oma elukäigu kujundamise eest;
    3. kõige tähtsam on õppida, sest kiiresti teisenevas maailmas vananevad teadmised kiiresti;
    4. soov areneda ja õppida, võime analüüsida omaenese ja teiste kogemusi, koostööoskused, käitumiskultuur ning eetilisus loovad eeldused elus toimetulekuks ning muutuvas maailmas orienteerumiseks;
    5. elukestev õpe võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega;
    6. üldhariduslik õpe toetab kodanikuühiskonna arengut.
1.2 Tahkuranna Lasteaed-Algkooli õppe ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujundamine, kes:
  • suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;
  • soovib ja oskab teha konstruktiivset koosööd;
  • toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;
  • austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutustest;
  • tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga;
  • tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ning teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamusevabalt ja lugupidavalt;
  • hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ja loodusresursse säästes;
  • usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline;
  • tunneb end vastutavana oma elukäigu ees;
  • juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelupühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus;
  • on tundlik eetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt;
  • väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;
  • mõtleb süsteemselt, loovalt, kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;
  • püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja osakab õppida;
  • tuleb toime muutuvas õpi-, elu-, ja töökeskkonnas;
  • mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd.
1.3 Tahkuranna Lasteaed-Algkooli õppekava põhimõtted

TLA õppekava koostamisel, piirkondliku koostöö kujundamisel, kooli ja klassi tasandil õpetust kavandades ja tegelikus õppeprotsessis lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
  • luuakse tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks ning kaasatakse õpilane ja lapsevanem (eestkostja, hooldaja) õpilase õpiteed puudutavate küsimuste arutamisse ja selle üle otsustamisse;
  • kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusevajadusest lähtuvalt;
  • tähtsustatakse õpilase õpihuvi hoidmist ja toetamist;
  • õppesisus on esindatud inimkonna, Euroopa, Eesti sh Eestis elavate rahvusvähemuste kultuur;
  • õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud;
  • õppimisel- õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine; teadmisi käsitletakse ajas arenevate ja muutuvatena;
  • õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muudatustele ühiskonnas ja teaduses;
1.4 Pädevuste kujundamine Tahkuranna Lasteaed-Algkoolis

  • Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suulikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida.
  • TLA õppekava taotleb õpilastel üldpädevuste, õppeainepädevuste ja valdkonnapädevuste kujundamist.
  • Ainekavade ja õpetajate töökavade koostamise ja elluviimise ning kasvatusprotsessi kaudu loob kool tingimused TLA õppekavas määratletud pädevuste saavutamiseks;
1.5 Üldpädevus

Tahkuranna Lasteaed-Algkooli õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujundamist:
  • ÕPIPÄDEVUS - suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest, suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine, seirata ja hinnata oma mõtte- ja õpitegevust;

  • TEGEVUSPÄDEVUS - suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi; koostööoskused;
  • VÄÄRTUSPÄDEVUS - suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt;

  • ENESEMÄÄRATLUSPÄDEVUS - suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena;
Üldpädevused täpsustatakse TLA õppekavas kooliastmeti:
  • I kooliaste (1.-3. klass)
  • II kooliaste (4.-6. klass)
1.6 Õppeainepädevus

Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotlevad õppeainepädevused määratletakse ainekavas kooliastmeti.

1.7 Valdkonnapädevus

Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.

Tahkuranna Lasteaed-Algkooli ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujundamist:
  • LOODUSPÄDEVUS - suutlikkus orienteeruda elus- ja eluta looduse nähtustes, nendega seonduvates seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel tähtsustub õppeainena loodusõpetus ja läbiv teema Keskkond ja säästev areng;

  • SOTSIAALNE PÄDEVUS - suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika ja läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Turvalisus; Tööalane karjäär ja selle kujundamine;
  • REFLEKTSIOONI- JA INTERAKTSIOONIPÄDEVUS - suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Selle pädevuse õpetamisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, kirjandus, läbivad teemad Turvalisus, Tööalane karjäär ja selle kujundamine;

  • KOMMUNIKATIIVNE PÄDEVUS - suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste. Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti keel, kirjandus, võõrkeeled, kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema Infotehnoloogia ja meedia
  • TEHNOLOOGIAPÄDEVUS - suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainena tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu, ühiskonnaõpetus, läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine ning Infotehnoloogia ning meedia;

  • KULTUURIPÄDEVUS - suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja -teostamiseks. Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainena kirjandus, eesti keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia

 

2. Tahkuranna Lasteaed-Algkooli õppesuunad.

 

  • Tahkuranna Lasteaed-Algkoolis toimub õpetamine kohustuslike nädalatundide ja lisatundide kaudu. Kooli õppekava tunnijaotusplaanis on toodud lisaks riikliku õppekava kohustuslikele tundidele lisatunnid. Lisatundidega ei kaasne riiklikus õppekavas esitatud õpitulemustele ja õppesisule täiendavaid õpitulemusi ja õppesisu. Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.

  • I kooliastme lisatunnid on inglise keeles (2), matemaatikas (4), kehalises kasvatuses (1)- kokku 7 tundi.

  • II kooliastme lisatunnid on inglise keeles (2), matemaatikas (4), ajaloos (1), muusikaõpetuses (1), kunstiõpetuses (1), kehalises kasvatuses (1), vene keeles (2) - kokku 10 tundi.

 

3. Läbivad teemad

3.1 Üldosa

3.1.1 Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuude paljude õppeainetega.

3.1.2 Läbivad teemad on:
  • keskkond ja säästev areng
  • tööalane karjäär ja selle kujundamine
  • infotehnoloogia ja meediaõpetus
  • turvalisus

3.1.3 Läbivate teemade õpetus realiseerib kogu kooli tegevuse kaudu: ainekavade, kooli mikrokliima, juhtimise ja majandamise kaudu. Õpetajal on õpimotivatsiooni loov, hoiakuid kujundav ning ea- ja jõukohast õppekeskkonda loov roll. Kasutatakse mitmesuguseid õppevorme: rühmatööd, projektid, ekskursioonid, arutelud, individuaalsed ülesanded, kodutööd, loovülesanded jne. Õpetaja isiklik eeskuju hoiakute ning töö- ja suhtlemisoskuste osas omab määravat tähtsust.

3.1.4 Keskkonda ja säästvat arengut käsitletakse kolmest aspektist: looduskeskkond, sotsiaalne keskkond sh majanduskeskkond ja kutuurikeskkond. Teema õpetamisega kujundatakse õpilaste keskkonnateadlikkust ja kasvatatakse keskkonnahoidlikku tarbijat. Kujundatakse pädevusi elada pidevalt muutuvas keskkonnas nii, et ka järgnevatel põlvkondadel säilib võimalus kasutada ressursse. Arendatakse õpilaste sotsiaalseid oskusi demokraatlikus ühiskonnas toimetulekuks.

3.1.5 Kutsesuunitlustöö eesmärgiks koolis on aidata õpilastel omandada teadmisi iseendast, töömaailmast,elukutsetest. Eesmärgiks on kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust. Karjääri planeerimist vaadeldakse elukestva muutuste, õppimise ja otsustamise protsessina.
3.1.6 Infotehnoloogia kasutamise oskus on üks põhilisi töö tõhustamise vahendeid, sellest on saanud kaasaegse infoühiskonna oluline kirjaoskus.

3.1.7 Meediaõpetusega antakse tervikpilt meediaga seotud põhitõdedest, kujundatakse pädevused meedias orienteerumiseks. Kasvatatakse kriitilist meediatarbijat, kellel on vajadus ja harjumus hankida meediast vajalikku teavet. Meediaõpetust läbiva teemana õpitakse III kooliastmes ja gümnaasiumis.

3.1.8 Turvalisuse teema on suunatud ohu ennetamisele ning hädaolukordades õige käitumise kujundamisele. Ohuna käsitletakse nii looduskeskkonnast kui ka inimeste, sh inimese enda väärast käitumisest tulenevaid ohtusid. Kujundatavad pädevused puudutavad õnnetuste ennetamist, uimastipreventatsiooni ja liiklust ning käitumist nende probleemidega kokkupuutel.

Keskkond ja säästev areng

3.2.1 Õppe-eesmärgid

Läbiva teema keskkond ja säästev areng taotletakse, et õpilane:
  • omandab teadmisi loodusest kui terviklikust süsteemist ja inimese, kultuuri ning sotsiaalse keskkonna vastastikustest seostest, nende sõltuvusest looduslikest eeldustest ja kohalikest tingimustest;
  • teadvustab inimese sõltuvuse loodusvaradest ja -ressurssidest;
  • teadvustab keskkonna- ja globaalprobleeme, on keskkonnaküsimustega tegelemisel vastutustundlik;
  • teadvustab sotsiaalse keskkonna mitmetahulisust;
  • mõistab ja hindab keskkonna säästvat eluviisi;
  • omandab keskkonda hoidvad väärtushinnangud ja käitumisnormid, osaleb keskkonnaettevõtmistes.

3.2.2 Kujundatavad pädevused kooliastmeti

3. klassi lõpetaja:
  • tunneb huvi looduse vastu;
  • suhtub loodusesse ja kaasinimestesse austusega
  • oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana;
  • hoiab oma kodukohas loodust ja ehitisi;
  • tunneb oma koduümbruse keskkonnaprobleeme, püüab toimida keskkonda hoidvalt ning vältida teiste tervise kahjustamist.

6. klassi lõpetaja:
  • omab teadmisi loodusest kui osasüsteemide tervikust;
  • teab loodusvarade ja energia säästva kasutamise vajadusest;
  • tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, teab keskkonnast tingitud tervisihäireid ja nende ennetamise võimalusi;
  • oskab hinnata enda ja teiste keskkonda mõjutavat tegevust ja käitumist, näeb inimestevaheliste suhete osa sotsiaalse keskkonna kujundamises;
  • oskab hinnata oma vee- ja elektritarbimist, korrigeerib oma käitumis- ja tarbimisharjumusi;
  • esitab ja põhjendab oma keskkonda puudutavaid seisukohti;
  • osaleb kooli keskkonnaettevõtmistes;
  • väärtustab säästvat tarbimisviisi

3.3 Tööalane karjäär ja selle kujundamine

3.3.1 Õppe-eesmärgid

Läbiva teema tööalane karjäär ja selle kujundamine õpetamisega taotletakse, et õpilane:
  • tutvub erinevate ametite/elukutsetega, saab teavet muutustest töömaailmas ning nendest lähtuvatest tulevikuprognoosidest;
  • teadvustab oma huvid, võimed, oskused, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu kujunemisel ning konkreetsete karjääriplaanide tegemisel;
  • arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, meeskonna- ja infotööoskusi jm, et kujundada valmisolek töömaailma sisenemiseks, elukestvaks õppimiseks ning karjääriotsuste tegemiseks.

3.3.2 Kujundatavad pädevused kooliastmeti

3. klassi lõpetaja:

  • mõistab töö tähtsust;
  • mõistab töö ja elukutse seoseid;
  • teab ema ja isa(hooldajate, pereliikmete) ameteid;
  • teab kodukohas esinevaid ameteid ja mõistab nende tähtsust;
  • oskab kasutada raha lihtsamates tehingutes ning teab raha ja töötasu seoseid;
  • suudab järgida koostegutsemise reegleid;
  • osaleb oma klassi kutsesuunitlusalastes ettevõtmistes.

6. klassi lõpetaja:

  • on õppinud tundma erinevaid elukutseid;
  • mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale;
  • mõistab teadmiste ja hariduse seost elukutsetega;
  • tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega;
  • mõistab suhtlemis- ja koostööoskuse vajalikkust.

3.4 Infotehnoloogia

3.4.1 Infotehnoloogiapädevuste kujundamine üldhariduskoolis ei ole seotud ühegi konkreetse riist- ja tarkvaraplatvormi, valmistajafirma ega tarkvarapaketiga.

3.4.2 Õppe-eesmärgid

Läbiva teema infotehnoloogia õpetamisega taotletakse, et õpilane:
  • Omandab infotehnoloogiavahendite kasutamise oskused

3.4.3 Kujundatavad pädevused kooliastmeti

6. klassi lõpetaja:

  • oskab kasutada hiirt, klaviatuuri, monitori, printerit;
  • kasutab infotehnoloogiat informatsiooni hankimiseks.

3.5 Turvalisus

3.5.1 Õppe-eesmärgid

Läbiva teema turvalisus käsitlemisega taotletakse, et õpilane:

  • õpib ennetama ja vältima ohuolukorda sattumist;
  • õpib käituma ja tegutsema võimalikus ohuolukorras;
  • õpib tundma ohuallikate olemust ja võimalikku tekkemehhanismi;
  • õpib kasutama enesekaitsevahendeid;
  • teadvustab seaduste vajalikkust turvalisuse korraldamisel ning seaduste täitmise tähtsust; teab, et seaduste rikkumisele järgneb vastutusele võtmine;
  • kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes;
  • omandab teadmised ning oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks;
  • teab oma õigusi ja kohustusi liiklusolukordades nii jalakäijana kui ka liiklusvahendi juhina, kujundab hoiaku turvaliselt liigelda.

3.5.2 Kujundatavad pädevused kooliastmeti

3. klassi lõpetaja:

  • teab hädaabi numbrit, oskab ohust teatada;
  • teab, kuidas koolis teavitatakse ohust, kooli väljapääsude asukohti, oskab hoonest evakueeruda;
  • teab tuleohutusmärkide tähendust ja tuletõrje päästevahendite asukohti;
  • teab tulekahjude tekke sagedasemaid põhjusi, tulekahjude võimalikke tagajärgi ja ennetamise võimalusi;
  • teab looduslikke ohte;
  • oskab käituda veekogudes ja basseinis;
  • oskab käsitseda majapidamis- ja olmeelektroonikat ning -seadmeid;
  • teab mürgistest ainetest ja kiirgusohtudest, oskab neid vältida;
  • oskab end kaitsta päikesepõletuse eest;
  • oskab käituda tundmatute asjadega;
  • teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab õigesti käituda lõhkekeha leiu korral;
  • teab, et pommiähvarduse tegemine on kuritegu;
  • mõistab, et igaüks vastutab oma käitumise eest ise;
  • teab, et ravimeid kasutatakse vastavalt ettekirjutusele;
  • tunneb käitumisreegleid tänaval;
  • oskab ületada teed ohutult;
  • oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;
  • tunneb sõidukite ja jalakäijate liiklemise iseärasusi märjal, libedal ja lumisel teel;
  • teab ohtusid oma kooliteel, oskab neid kirjeldada, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel;
  • teab jalgrattaga sõitmise ja turvalisuse nõudeid;

6. klassi lõpetaja:
  • oskab aidata ohtu sattunud inimesi, nii et oleks tagatud iseenda ohutus;
  • oskab tulekahju korral käituda ning kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid;
  • tead kütteseadmete tuleohutusnõudeid;
  • teab ujumisel vajalikke ohutusnõudeid;
  • tunneb enamlevinuid ohtlike ainete ja kiirguse toimet tervisele;
  • teab olmekemikaalide mõju inimorganismile;
  • teab pommiähvardusega kaasneda võivat reaalset ohtu, oskab käituda pommiähvarduse korral ja teab pommiähvarduse tegemisega kaasnevat vastutust;
  • teab pürotehniliste vahendite kasutamisega kaasnevast võimalikust ohust;
  • teab, et suitsetamine, alkoholi, jt uimastite tarbimine on tervisele kahjulik ja ebaseaduslik;
  • teab, et uimastite tarvitamise ja müügiga seotud seadused on loodud imimesese tervise ja turvalisuse kaitseks, suhtub uimastitega seotud tegevustesse kui seadusega keelatuisse;
  • teab, et sõltuvuse kujunemine on protsess, mis mõjutab üksikindiviidi ja tema peret;
  • oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid;
  • tunneb liiklusmärke;
  • teab, et pidurdus- ja peatumisteekonna pikkus sõltub sõiduki kiirusest, tee- ja ilmastikuoludest (vihm, lumi, jää);

 

4. Traditsioonilise aineõppe rakendamine

4.1 Õppe- ja kasvatustegevus on Tahkuranna Lasteaed-Algkoolis korraldatud traditsioonilise aineõppena (kõik õppeained õpitakse kogu õppeaasta vältel).

4.2 Õppe- ja kasvatustegevuse korra kinnitab kooli direktor.

4.3 Ainetundide jaotus klassiti määratakse kindlaks kooli õppekavas.

 

6. Õppe- ja kasvatuskorralduse alused

6.1 Õppeaeg. Õppeaasta ajaline kestvus määratakse EV Hm määrusega:
  • 175 tööpäeva
  • 35 õppenädalat
  • õppenädalas 5 tööpäeva
  • koolivaheajad
  • õppeaeg koosneb 100% kohustuslikest õppeainetest

6.2 Võõrkeeled koolis:

  • A-võõrkeel-inglise keel (algab II klassist - 1 tund nädalas)
  • B-võõrkeel-vene keel (algab V klassist - 1 tund nädalas)

6.3 Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspoolt kooli ekskursiooni või õppekäiguna.

6.4 Õpilaste nädalakoormus põhikooli klassides on:

  • 1. klass - 20 õppetundi;
  • 2. klass - 23 õppetundi;
  • 3. ja 4. klass - 25 õppetundi;
  • 5. klass - 28 õppetundi;
  • 6. klass - 30 õppetundi;

6.5 Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus:

  1. õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial;
  2. on olemas ja suureneb õppekava elluviimiseks vajalike õppevahendite ja -materjalide hulk;
  3. järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid;
  4. luuakse tingimused õpilase ja õpetaja arenguks;
  5. on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid.

6.6 Tahkuranna-Lasteaed õppetegevus I kooliastmel
  • I kooliastmel (1.-3. klassis) on temaatiline rõhuasetus KODU/MEIE suhtel lapse MINAGA, MINA/MEIE/KODU suhetel PAIKKONNAGA.
  • Klassis on õpetuse põhitaotluseks orienteerumine mängult õppimisele ja õpilase rolli sisseelamine. I kooliastme üldpädevusnõuete keskmes on koolis edukaks õppimiseks vajalikud alusoskused.

  • Laste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seevastu varieeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Lapsi ergutatakse küsima ja avastama. Õppeprotsessi käigus kujundatakse lapsel esmased õpiharjumused ja -oskused, sh oma aja ja õpiülesannete juures püsimine.
  • Väärtustuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja järgida käitumisreegleid, teha väärtushinnangutel põhinevaid otsusi või järeldusi.

  • Õpetaja olulisim ülesanne on iga lapse eneseusu ja õpimotivatsiooni toetamine.
  • Õppetöö korralduse aluseks on aineõpetuslik tööviis.

6.7 Tahkuranna Lasteaed-Algkooli I kooliastmel taotletavad üldpädevused

I kooliastme lõpus õpilane:

  1. suhtub endasse positiivselt;
  2. on viisakas, täidab lubadusi;
  3. suhtub hoolivalt asjadesse, sest teab, et need on loodud inimese tööga;
  4. käitub loodust hoidvalt;
  5. hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest, tahab olla terve;
  6. mõistab, et inimeste soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla erinev;
  7. teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida;
  8. hindab oma perekonda, klassi, kooli, oskab olla hea kaaslane;
  9. tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega seostuvaid käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
  10. tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest;
  11. oskab ilu märgata ja hinnata;
  12. hindab loovust, tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendamisest ja -tegevusest;
  13. püüab konflikte rahumeelselt lahendada;
  14. oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid, nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;
  15. oskab ohutult liigelda, vältida ohtlikke olukordi, ohuolukorras abi kutsuda; teab, kuhu oma murega pöörduda;
  16. oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme;
  17. oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
  18. oskab koostada päevakava ja seda järgida, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel;
  19. oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisega, oma tegevusi õppeülesande täitmisel mõtestama;

6.8 Tahkuranna Lasteaed-Algkooli õppetegevus II kooliastmel

  1. II kooliastmel (4.-6. klassis) on õppekavaterviku kujundamise alus MINA/MEIE/KODU suhtes EESTIGA.
  2. II kooliastmel jõuab õpilane murdeikka. Et õppida tasakaalustama oma erinevaid rolle, vajab II kooliastme õpilane õppeülesandeid, mis võimaldavad rollikonflikte läbi mängida ja neile lahendusi otsida. Paaris ja rühmas täidetavate õppeülesandete puhul luuakse situatsioone, kus on võimalik pälvida ka kaaslaste tunnustust;
  3. II kooliastmel on eriti oluline toetada õpimotivatsiooni. Õppeülesandena on kohane osalusrõõmu pakkuv selgelt vormistatud tulemustega töö, mida on võimalik tutvustada koolis ja väljaspool kooli.
  4. Endiselt on tähtsal kohal õpioskuste kujunemine; kasutatakse ülesandeid, mille eesmärgiks on õppima õppimise teadvustamine iseendale ja kaaslastele.
  5. Väärtuskasvatuses on tähtsal kohal väärtuste selginemist ja ideaalide kujunemist soodustavate õppesituatsioonide loomine.
  6. Õpetaja olulisim ülesanne on õppeprotsessi eesmärgiteadlik suunamine, õpilaste õpitahte ja õpihuvi toetamine.
6.9 Tahkuranna Lasteaed-Algkooli II kooliastmel taotletavad üldpädevused

II kooliastme lõpuks õpilane:
  1. teab oma tugevaid ja nõrku külgi, püüab selgusele jõuda oma huvides ja püüdlustes;
  2. on leidnud endale sobiva harrastuse, omab üldist ettekujutust töömaailmast;
  3. peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne, tunneb vastutust oma tegude eest;
  4. on seadusekuulekas, järgib ühiselu norme;
  5. tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, mõistab kompromisside vajalikkust;
  6. suhtub inimestesse eelarvamusteta; seisab iseenese ja teiste väärikuse eest, hoidub vägivallast;
  7. hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena, õpilasena; püüab leida lahendusi koolis, kodus ja sõpruskonnas tekkinud probleemidele;
  8. tunnetab end oma rahvuse liikmena, oma riigi kodanikuna;
  9. suhtub lugupidavalt teistesse rahvastesse ja nende kultuuridesse;
  10. väärtustab kunstiloomingut, soovib end kunstivahendite abil väljendada;
  11. väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
  12. väärtustab säästvat eluviisi;
  13. oskab teha koostööd, täidab rühmas erinevaid rolle;
  14. tunnustab ja aitab kaaslasi, hindab enese ja kaaslaste töö tulemusi;
  15. oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida vajalikku teavet erinevatest allikatest, teavet tõlgendada, kasutada ja edastada;
  16. oskab teha vahet faktil ja arvamusel, tunneb ja kasutab lihtsamaid põhjus-tagajärg-, eesmärk-vahend- seoseid nähtuste kirjeldamisel ja selgitamisel;
  17. oskab kasutada arvutit ja Internetti suhtlusvahendina, oskab arvuti abil vormistada tekste;
  18. oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, tunneb õpivõtteid, oskab neid kasutada vastavalt õppeülesannete iseärasustele;
  19. oskab oma tegevust kavandada ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada, oma tegevust korrigeerida;
  20. oskab oma arvamust väljendada, hnpõhjendada ja kaitsta
6.10 Tahkuranna Lasteaed-Algkooli õppekavas esitatud üldpädevuste saavutamine õppemeetodite valikute kaudu.
  1. Tahkuranna Lasteaed-Algkoolis toimub üldpädevuste saavutamine erinevate õppemeetodite valiku kaudu. Õppemeetodite valiku otsustab klassi- või aineõpetaja. Õppemeetodite valikuga tagatakse kõigi üldpädevuste saavutamine.

  2. I-II kooliaste üldpädevuste saavutamine õppetunnis järgmiste õppemeetodite valiku kaudu:
    • Rühmatöö
    • Video, TV
    • Harjutused
    • Küsimused ja vastused
    • Mängud
    • Tekstid
    • Viktoriinid
    • Ülesannete lahendamine
    • Töölehtede täitmine
    • Lugemine tunnis
    • Kirjalike kokkuvõtete tegemine
    • Õpilaste suulised ettekanded
    • Õpilaste individuaalprojektid
    • Rühmaprojektid
    • Kaasõpilaste õpetamine
    • Individuaalsed ülesanded, juhised
    • Õppekäigud ja ekskursioonid
    • Külalisesinejad
    • Uudised
    • Uurimistöö
    • Vaatlused
    • Väitlus
    • Õppemängud
    • Intervjuu
    • Jutustamine
    • Projektiõpe
    • Reportaaž
    • Ristsõnad
    • Rollimängud
    • Referaat
    • Kodutööd
    • Vestlus

 

7. Hindamise korraldus Tahkuranna Lasteaed-Algkoolis

7.1 Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus sõltub õppija east ja individuaalsest eripärast. Õppimine toimub mängu ja matkimise, vaatluse ja mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise, meeldejätmise ja loomise kaudu. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on oluline õppija sisemine motivatsioon.

7.2 Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud, arusaamisega õppimine ja seda suunav, nõustav, analüüsiv ning hindav õpetamine ja kasvatamine nende tegevuste vastastikuses seostes.

7.3 Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest.

7.4 Õppimine võib toimuda reaalses või virtuaalses keskkonnas.

7.5 Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased:

olemasolevaid teadmisi ja oskusi kasutama, seoseid nägema;

küsima, teada saama, uusi teadmisi ja oskusi omandama;

tegutsema; oma intellekti, fantaasiat, emotsioone kasutama; looma, konstrueerima, katsetama;

ennast arendama, õppimist õppima;

õppima üksi või koos teistega, jälgides ja hinnates enda ja kaaslaste tegevust;

probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama väidete õigsuse üle, vaidlema, argumenteerima, kaitsma oma seisukohti;

oma mõttetegevust ja õppimist jälgima ja juhtima.

Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate õpitulemuste saavutamist, teadmiste ja oskuste omandatust. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, millised hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

7.6 Hindamise põhieesmärgid on :

motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima;

suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;

suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel;

anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet õpilase õppeedukusest.

7.7 Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord (Vaata hindamisjuhendit).

 

8. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Tahkuranna Lasteaed-Algkoolis

1. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid peavad olema kooskõlas Tahkuranna Lasteaed-Algkooli õppekava õpitulemustega.

2. Projektid arutatakse läbi ja direktor kinnitab projektid enne õppeaasta algust, lühiajalised projektid üks kuu enne projekti käivitamist.

 

9. Nõuded õpetaja töökavale Tahkuranna Lasteaed-Algkoolis

  1. Töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö õppetunnis. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Töökava koostamine ja arendamine kuulub klassiõpetaja ja aineõpetaja pädevusse.
  2. Klassiõpetaja ja aineõpetaja kujundab kooli õppekava alusel välja töökava, mis arvestab klassi omapära ja suundumust, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid resursse.
  3. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjali, õpetajatevahelist koostööd ning õppeaasta üldtööplaani.
  4. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavad on vormistatud õppeveerandite kalendriplaanina õppenädalate kaupa.
  5. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavas on õppesisu liigendatud ulatuslikemate õppeteemade järgi. Näidatud on olulisemad alateemad, käsitletavad põhimõisted, kasutatavad meetodid, õppekirjandus jm õppematerjal; oodatavad õpitulemused ja nende kontrollimise/hindamise aeg ning moodused.
  6. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökava õppesisu osas kavandatakse täpselt eesmärgistatud õppeülesanded õpitulemuste saavutamiseks.
  7. Otsustused, mida klassiõpetaja ja aineõpetaja on teinud oma eripära määratledes, kajastuvad töökavas õppemeetodite valiku kaudu.
  8. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökava struktuuri, vormi ning kinnitamise korra kinnitab kooli direktor.

 

10. Õpilaste nõustamine ja õpiabi osutamine Tahkuranna Lasteaed-Algkoolis

  1. Õpilaste nõustamine ja õpiabi osutamise eesmärgil koolis toimuvad:
    1. ainealased konsultatsioonid
    2. pikapäevarühm
    3. logopeed

 

11. Tahkuranna Lasteaed-Algkooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

  1. Tahkuranna Lasteaed-Algkooli õppekava koostamine ja arendamine eeldab õpilaste ja õpetajate; õpetajate ja juhtkonna, kooli hoolekogu; kooli ja lastevanemate, kooli omaniku, teiste õppeasutuste ja organisatsioonide koostööd riikliku õppekava üldosa mõtestamisel ja ainekavade koostamisel.
  2. Tahkuranna Lasteaed-Algkooli õppekava koostamises ja arendamises kasutatakse erinevaid töövorme. Selles töös osalevad kõik pedagoogid.
  3. Tahkuranna Lasteaed-Algkooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor.
  4. Tahkuranna Lasteaed-Algkooli õppekava uuendamise ja täiendamise korra kinnitab kooli direktor.